PM XANANA LANSA FORMASAUN SERTIFIKASAUN NO LISENSIAMENTU BA OPERADOR EKIPAMENTUS ALTU RISKU.

Primeiru-Minstru Xanana Hamutuk ho Prezidente IGEADI, I.P Lansa Formasaun Sertifikasaun no Lisensiamentu ba Operador Ekipamentu Altu Risku, Kinta-Feira(24/10).

Dili, 24 Outubru 2024 (IGEADI.IP) - Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmao, akompaña husi Ministru Obras Publiku (MOP), Exselensia Samuel Marçal no Prezidente Institutu Gestaun Equipamentus no Apoiu Dezenvolvimentu Infraestrutura, Institutu Publiku (IGEADI.IP), Dra, Ana Paula da Cruz, lansa programa formasaun, sertifikasaun no lisensiamentu ba operador ekipamentu altu risku, iha Lecidere, Suku Bidau Santa-Ana, Postu Administrativu Kristu Rei, Munisipiu Dili, Kinta (24/10/2024).

Programa ne’e realiza tamba Institutu Jestaun Ekipamentus no Apoiu bá Dezenvolvimentu Infrastrutura, Institutu Publiku (IGEADI.IP) estabelese kooperasaun ho kompañia licensing.tl, ISAT no IS Australia hodi fornese formasaun altu nível kumpri padraun internasionál no indústria globál.

Liu husi nia diskursu Prezidente IGEADI.IP), Dra, Ana Paula da Cruz, hateten, lansamentu ne’e marka inisiativa diak ida ne’ebé sei kontribui impaktu profundu ba Timor-Leste nia sustentabilidade dezenvolvimentu sosial ekonomia nasional no futuru Timor nia partisipasaun ba iha senario dinamika progresu dezenvolvimentu global no internasional.

" IGEADI ho esperansa no fiar katak eventu lansamentu ida ohin, marka inisiu husi inisiativa ida ne’ebé sei kontribui impaktu profundu ba ita rain Timor Leste nia sustentabilidade dezenvolvimentu sosial ekonomia nasional no futuru Timor nia partisipasaun ba iha senario dinamika progresu dezenvolvimentu global no internasional. Wainhira ita komesa hahu hakat ba oin iha jornada importante ida ne'e, ita mos rekoñese ho diak katak, programa formasaun, sertifikasaun no lisensiamentu ida ne'e, sei fo influensia progresivu no ita fiar mos katak programa ida ne'e sei oferese importansia signifikativu ba ita rain Timor-Leste nia dezenvolvimentu infraestrutura." Tenik Prezidente IGEADI.IP Dra Ana Paula da Cruz, liu husi nia diskursu iha seremonia lansamentu programa formasaun, sertifikasaun no lisensiamentu ba operador ekipamentu altu risku, iha Lecidere, Suku Bidau Santa-Ana, Postu Administrativu Kristu Rei, Munisipiu Dili, Kinta (24/10/2024).

Ulun boot IGEADI ne’e salienta, Timor Leste hahu evolui rapidamente no ho evolusaun ida ne'e sei aumenta kresimentu nasional, ho kresimentu neebe sei mai, ezizi operadores no tekniku Timor-oan ne’ebe tenki iha duni skill abilidade hodi jere ekipamentu ho kompleksidade altu risku. Kapasidade skill ne’ebé persija hakbi'it no ha'metin projetu estratejika nasional hirak ne’ebé estadu no governu defini ona, hahu husi inisiativa projetu hari'i estrada no ponte to'o ba iha projetu infraestrutura enerjia no infraestrutura utilitarios sira seluk, projetu sira ne'ebé konsidera esensial tebes ba ha'diak ita nia povu nia moris no asegura ita nia prosperiedade ekonomia ba iha termu longu prazu ka iha tempu tinan barak oin mai.

" IGEADI aproveita informa mos katak, atividade programa ida ne'e realiza ho klasifikasaun modu oin tolu ne’ebé kategorizadu hanesan, ida programa formasaun, rua programa sertifikasaun no tolu programa lisensiamentu, no atividade refere tenki realiza tuir konformidade nesesidade progesu ekonomia nasional ho ekonomia global nune'e bele reforsa Timor Leste nia integrasaun ba iha merkadu ekonomia global ho sentidu soberania politika, sustentabilidade ekonomia no karakter personalidade kultura Timor Leste. Programa ida ne'e realiza la'os atu fo formasaun deit ba ema individual ida atu halo operasaun ba ekipamentu sira, maibe substansia programa ida ne'e realiza atu hakbi'it no hametin Timor-Leste nia forsa traballador sira no asegura mos katak ita Timor Leste nia operadores sira hetan sertifikadu ne’ebé aliña tuir konformidade padraun standard industria global." tenik Prezidente IGEADI.IP

Nia hatutan, IGEADI estabelese serbisu parseria ho kompaña licensing.tl, ISAT no IS Australia nudar indikadores katak IGEADI iha duni komitment tomak ba fornese formasaun altu nivel ne’ebé kumpri padraun rekerimentu internasional no industria global ho nosaun serbisu parseria ne’ebé estabelesidu, sei permite traballador sira Timor-oan sira atu kontribui la'os ba deit projetu dezenvolvimentu nasional sira maibe Timor oan sira mos bele asesu ba oportunidade serbisu internasional no loke odamatan ba Global Skill Mobility ka skill mobilidade global nune'e aumenta Timor nia prezensa iha palku senario internasional. "

" Aproveita tempu ida ne'e, permite ami informa mos katak Kompaña Licensing.tl, ISAT no IS Australia iha ona esperiensia tinan barak hala'o atividade iha area formasaun, sertifikasaun no lisensiamentu iha Timor Leste no Australia iha area industria espesifiku sira hanesan area industria sivil no area industria rekursu enerjia ba atividade petroleo, gas no minerais. Kompaña refere mos estabelese ona sira nia baze eskritorio no atividade iha Timor-Leste hahu kedas iha tinan 2010. Substansia prinsipal husi inisiativa ida ne'e mak, IGEADI liu husi supervizaun Ministeriu Obras Publika ninian, iha komitmentu tomak hodi fo apoiu ba inisiativa investimentu estranjeiru diretu ka foreign direct investment iha Timor Leste. Wainhira ita asegura Timor-Leste nia traballador sira hetan formasaun no sertifikadu ho kualifikasaun tuir rekerimentu padraun industria global, ita kria ambienti ne’ebé sei atrai no fo konfiansa ba business no investor internasional sira atu bele mai investe iha Timor Leste. Standard padraun a'as iha area safety ka seguransa, abilidade kompetensia no profesionalizmu mak krusial tebes hodi atrai investimentu no liu husi atividade programa ida ne'e, ita demonstra no hatudu katak Timor-Leste prontu hodi kumpri no atende expetativas investimentu sira ne'e." Dehan Prezidente IGEADI.IP

Iha tempu hanesan, Programa ida ne'e foku mos ba atu reforsa inisiativa sira nebe klasifika iha enkuadramentu konteudu lokal no konteudu nasional. Programa ida ne'e sei asegura ita nia povu sai nudar sentru ba iha ita nia progresu dezenvolvimentu nasional, hakbi'it komunidade lokal sira liu husi fornesimentu skill abilidade no sertifikasaun nesesaria, hodi nune'e komunidade inklui foinsae sira bele partisipa iha progresu dezenvolvimentu projetu infraestrutura. Investimentu iha kapasidade ba ita nia forsa traballador sira, ita hari'i nasaun ida ne’ebé sei iha auto sufisienti no reziliente, tenik Prezidente IGEADI.IP

" Aproveita tempu kmanek ida ne'e, aproveita extende apresiasaun profundo ba governu no povu Japaun nia inestimavel kontribuisaun ekipamentu altu risku ba Povu Timor Leste liu husi IGEADI hamutuk unidade rua nulu resin neen. Ekipamentu sira ne'e sei uza la'os ba deit atu apoiu projetu infraestrutura sira maibe fo apoiu ba redusaun risku sira ne’ebé hetan afeita husi dezastre naturais, hodi bele salva no asegura futuru ita nia nasaun. Ekipamentu balun mak ohin IGEADI uza hanesan demonstrasaun instrumentu formasaun hodi tulun formandos partisipantes programa bele iha koñesimentu ba teknolojia modernu ne’ebé utiliza iha ekipamentu modernu aplika iha atividade serbisu industrial, Expresa mos hau nia sinseridade gratidaun ba Ministeriu defesa no FFDTL liu-liu husi unidade engeñaria ba sira nia partisipasaun no involvimentu iha inisiativa ida ne'e. Imi nia partisiapsaun demonstra importansia kolaborativu entre ita nia instituisaun nasional hamutuk ho setor privadu hodi bele alkansa dezenvolvimentu sustentavel ba Timor-Leste hanesan estadu no nasaun. " Nia dehan

Prezidente IGEADI.IP ne’e lori estrutura no Funsionariu IGEADI tomak nia naran hato'o agradese ba Exselensia Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão no Ministru Obras Publikas nia apoiu no dedikasaun tomak hodi dezafia IGEADI, kontinua hadia serbisu produtividade institusional atu nune'e optimiza IGEADI nia kontribuisaun ba progresu dezenvolvimentu nasional inklui apoiu tomak ba inisiativa hodi realiza programa formasaun, sertifikasaun no lisensiamentu.

Iha fatin hanesan Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, louva inisiativa ne’e tamba servisu la’ós de’it tur iha komputadór oin, maibé bele servisu iha kualkér área ne’ebé konsidera bele hodi partisipa ihadezenvolvimentu nasaun nian.

Xefe Governu dehan ita iha hela dalan ba dezemvolvimentu. Maski seidauk bele halo buat hotu-hotu, ikus mai ita sei enfrenta nesesidade barak tebtebes. Parabens ba Ministeriu Obras Publika (MOP), IGEADI.IP no Kompañia Licensing.tl, parabens mos ba FFDTL ne’ebé involve mos iha programa ne’e.

" Nasaun iha militár la’ós atu halo funu maibé atu ajuda populasaun. Ne’e duni programa ne’e di’ak tanba bele kapasita membru F-FDTL sira hodi apoia povu. Husu mós katak bainhira mosu situasaun emerjénsia F-FDTL rai hela kilat iha kuartél Jenerál hodi tun bá ajuda povu bainhira hasoru inundasaun. " tenik PM Xanana.

Serimonia Lansamentu programa formasaun, sertifikasaun no lisensiamentu ba operador ekipamentu altu risku, realiza iha Lecidere, Suku Bidau Santa-Ana, Postu Administrativu Kristu Rei, Munisipiu Dili, partisipa husi Xefe Estadu Maiór Jenerál F-FDTL, Tenente Jenerál Falur Rate Laek, Embaixadór Japaun iha Timor-Leste, Tetsuya Kimura, Ministru Obras Publiku, Samuel Marçal, Komandante PNTL Eskuadra Kristu Rei, Funsionariu IGEADI no Kompañia Licensing.tl

#Media_IGEADI, I.P.

Leave Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *