IGEADI, I.P. HAMUTUK HO NIA PARSERIA LICENSING.TL REALIZA SEMINARIO NASIONAL HO TEMA "OPORTUNIDADE HARII NO SEGURU IHA HOTEL NOVO TURISMO".

Primeiro-Ministro Kayrala Xanana Gusmao partisipa Seminario Nasional no sai Testamuna ne’ebe Asina Acordu MOU entre IGEADI, I.P. ho Licensing.tl

 

DILI, 01 December 2025 – Institutu Gestaun Ekipamentus no Apoiu Dezenvolvimentu Infraestrutura, Institutu Publiku (IGEADI, I.P. hamutuk ho parseiru Licencing.tl realiza Seminario Nasional ho tema "Oportunidade Harii no Seguru).

Liu husi nia diskursu Prezidente IGEADI, I.P Ana Paula da Cruz, iha Seminario Nasional IGEADI.IP nian neebe realiza iha Hotel Novu Turizmu Dili, Sexta-Feira (01/11/2025), dehan nia parte reprezenta ekipa estrutura IGEADI nian tomak, ho honra no ksolok hato'o agradese wain ba distintu konvidadu sira hotu, neebe fo tempu mai halibur hamutuk iha fatin kmanek ida ne'e hodi formalmente halo introdusaun ba inisiativa transformativu nasional programa dezenvolvimentu no implementasaun atividade formasaun, sertifikasaun no lisensiamentu iha area manejamentu, manutensaun no operasaun ekipamentu pezadu ho nivel altu risku.

" Loron ida ohin marka hakat importante ida iha IGEADI nia misaun nudar instituisaun governu hodi kontribui ba harii nasaun Timor-Leste ida modernu, kualifikadu no kompetitivu. Inisiativa ida ne'e reprezenta parseria estratejika entre IGEADI, I.P. ho nia Parseiru neebe hamutuk ho lian ida, hanoin ida, unidos iha kompromisu hodi hakbi'it kapasidade forsa traballu, sistema institusional no norma ho standard nasionais ba seguransa iha area manejamentu, manutensaun no operasaun ekipamentu pezadu ho nivel altu risku," tenik Prezidente IGEADI, I.P. Dra Ana Paula da Cruz

Prezidente ne'e hateten, Programa nee nia intensaun no foku laos simplismente hare deit ba iha atividade teknika no atividade edukasional. Programa ida nee klasifika nudar programa investimentu estratejika nasional, programa investimentu estratejika ida neebe foku ba hakbi'it kapasidade Timor oan, kontribui ba hakbi'it Timor Leste nia dezenvolvimentu sustentabilidade sosial ekonomia no futuru Timor-Leste.

Nia afirma, liu husi estabelesimentu sistema kompreensivu ba iha atividade formasaun, sertifikasaun no lisensiamentu profisional, ita sei asegura katak Timor Leste dezenvolve forsa traballu nebe kompetenti ho sertifikasaun nebe orientada ba iha seguransa haktuir padraun internasional seguransa okupasional, exelensia profisional no produtividade industrial.

" Atu haktuir mos katak programa ida ne'e nia substansia laos fo atensaun deit ba hakbi'it kapasidade kompetensia Timor oan sira nia abilidade, maibe programa ida ne'e nia substansia fo seriedade importansia ba dezenvolvimentu kapital humanu, kompetitividade industrial no iha tempu hanesan optimiza partisipasaun trabalhadores Timor oan iha merkadu traballu nasional no internasional, " dehan Prezidente IGEADI, I.P.

Iha biban nee, prezidente IGEADI, I.P. aproveita informa katak programa ida ne'e aliña kompletamente ho prioridade governu Timor Leste nian iha area diversifikasaun ekonomia, reforma fiskal, modernizasaun administrasaun publika no melloramentu produtividade nasional.

Liu husi inisiativa ba hakbi'it ita nia forsa traballu ho kredensial no abilidade nebe rekonesidu, programa ida ne'e sei apoiu kresimentu seitor privadu, hamenus dependensia ajenti ekonomia nasional ba traballador sira husi rai liur, hakbi'it kriasaun serbisu, promove expansaun industrial no kontribui ba aumenta reseitas nasional liu husi aumenta produtividade no empregabilidade.

" Inisiativa ida ne'e sei hakbi'it mos Timor Leste nia integrasaun ativu ba iha asosiasaun rejional ASEAN, CPLP no G7+, hamutuk harii dalan ba iha rekonesimentu abilidade kompetensia mutuo, reforsa mobilidade laboral no apoiu reforsa serbisu kooperasaun internasional. Programa ida ne'e hakbi'it Timor Leste nia prontidaun hodi partisipa ho forma signifikativu ba iha enkuadramentu kadeia de valor rejional no global, fo kbi'it ba traballadores Timor oan nudar profisional nebe konfiavel, kompetitivu no seguru,"

" Ikus liu programa ida nee sei transforma potensia humanu Timor Leste ba kapital humanu neebe dinamiku, kapasita ita Timor nia ema hodi kontribui ho konfiansa ba dezenvolvimentu ita nia nasaun Timor Leste. Inisiativa ida nee sai mos nudar kompromisu nasional ba seguransa, profesionalizmu no reziliensia ekonomiku," tenik Prezidente IGEADI, I.P.

Prezidente nee akresenta, Programa nee refleta IGEADI, I.P. nia determinasaun hodi prepara ita nia ema la'os atu aproveita deit kampu serbisu ba iha tempu ohin loron nian maibe prepara mos ita nia ema atu bele aproveita oportunidade kampu serbisu sira nebe sei oferese iha loron aban bain rua oin mai.

Nia dehan, Liu husi serbisu parseria ida ne'e, IGEADI, I.P. afirma ho konviksaun katak rikeza nasaun nian nebe lolos mak ita nia ema Timoroan sira rasik, Timoroan sira nia abilidade kompetenti, sira nia konesimentu, sira nia dedikasaun no sira nia kapasidade atu harii futuru ida nebe mak diak liu.

Iha fatin hanesan Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, enkoraza Timoroan hotu atu aprende hodi hasae kapasidade liu-liu koñesimentu tekniku no iha kapasidade atu opera ekipamentus pezadus sira atu nune bele kontribui ba dezenvolvimentu iha rai laran, prozetu sira neebe durante lao iha rai laran dala barak tekniku sira husi estranjeiru tanba Timoroan barak mak lakohi aprende maibe kontinua ba buka servisu iha rai liur.

" Timoroan sira ohin loron buka hakarak tur deit iha komputador oin, sira neebe la konsege hetan servisu iha rai laran, halai ba servisu iha Australia Ku Aifuan, emprezariu sira loke estrada no projetu barak, Timoroan komu matenek barak, lakohi aprende lori ekipamentus pezadus, ba sira nee tanba hatun tiha sira nia dignidade, tanba nee operadór ekipamentus pezadus, Kompaña bolu hotu husi Indonezia."

" iha fulan hira ba kotuk iha Munisipiu Kovalima ema deskonesidu sunu hotu Kompaña sira nia ekipamentus pezadus tanba hakarak servisu maibe lahatene operador ekipamentu sira nee, hau hatene no imi hotu hatene emprezariu sira lori operador ekipamentu pezadu husi Indonezia mak mai," tenik Xefe Governu nee

Iha Seminario nee IGEADI, I.P. asina mos kontratu ho parseria Licencing.tl, hodi fó formasaun ba Timoroan sira.

Antes nee IGEADI, I.P. asina ona kontratu fó ona servisu pilotu ba Licensing.tl hodi fó formasaun ba Timoroan, liu husi formasaun pilotu nee, hetan ona operador hamutuk nain, husi sira ne'e operador Sivíl 60 no Operador Forsa FALINTIL Defeza Timor-Leste (F-FDTL) hamutuk 20, formasaun ne'e lao durasaun fulan neen, iha teoria no aula ba koñesimentu makina, iha BJ Habibie, koñesimentu makina hotu sira bá On The Job training iha IGEADI, I.P.

Partisipa iha Seminario Nasional nee, Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino, Ministru Obras Públikas (MOP), Samuel Marçal, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Expedito Dias Ximenes, Deputadus husi Komisaun E, Prezidente IGEADI, I.P. Ana Paula da Cruz, Vogal I. Almerio C Caeiro, Vogal II. Adelina de Andrade, Diretor Ezekutivu Eng Sonio Anuno S da Silva, Kargu Xefia IGEADI, I.P. no konvidadus sira.

#Media_IGEADI,I.P.

Leave Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *