ISTÓRIA BADAK HOSI IGEADI,I.P.NIAN EZISTÉNSIA
In 2000 Iha tinan 2000 eziste Diresaun 2 hanesan Transporte Governu e Patrimóniu Governu,iha Ministériu Transporte Komunikasaun no Obras Públika (Tuir mai sei temi ho naran 'MTKOP'). Bainhira Misaun UNTAET besik remata, sira deside atu entrega patrimóniu hotu ba Governu Timor-Leste. Nune'e, Lideransa sira iha momentu neba deside atu simu patrimóniu hirak-ne'e. Maioria, kontribuisaun patrimóniu sira hosi Governu Japaun liu-husi Japan Engineers Group (JEG). Iha sorin seluk, koperasaun bilaterál entre Governu Timor-Leste no Governu Japaun hetan Equipamentu barak.Nune'e, iha tempu neba Lideransa sira deside buat 2 ;
- Estabelese estrutura ida núdar Direcção dos Equipamentos e Material (DEM) iha MTKOP hodi hala'o Jestaun ida ne'ebé efetivu no efisiente ba ekipamentu hirak-ne'e.
- Governu Timor-Leste aprova Dckretu Lei propria ho nia estatutu maka hanaran Instituto de Gestão do Equipamentos (Tuir mai sei temi ho naran IGE) iha sub tutela konjunta MoPF no MTC.
- 2002 – 2006- Legadu Diresaun Infra-estrutura no Transporte Misaun ONU, Hafoin restaura hikas soberania Timor-Leste nian iha 20 de Maio 2002, misaun Administrasaun Tranzitória UNTAET nian ensera, Ekipamentu sira hosi Diresaun Infra-estruturas no Transporte abandonadu administrativamente no opera ho apoiu internasional hosi Japan Engineering Group (JEG – ODA Program) ne’ebé halo parte hosi Japan Self-defense Force no UNDP durante 2002 to 2006.
Funsaun Prinsipal sira:
- Jestaun ekipamentu no atividade desentralizadu
- Atende nesesidade nasional ligadu ba assuntu infra-estruturas nian
- Apoiu komunidade
- Limpeza mota ka hasai sedimentasaun sira
- Serbisu relevante sira nebe nesesariu
- In 2006, according to Decree Law No. 11/2006 hodi estabelese IGE hanesan Institutu Públiku hodi halo jestaun ba ekipamentu pezadu sira atu dezenvolve infraestrutura iha administrasaun territóriu Timor-Leste nian. Alterasaun dahuluk ba Dekretu Lei No. 11/2006 hodi aumenta tarefa foun no muda naran hanesan 'Instituto de Gestão de Equipamentos e Apoio ao Desenvolvimento de Infraestruturas, I. P.' (Tuir mai sei temi ho naran ‘IGEADI’).
- 2006 – 2022 Funsionamentu Inisial – Jestaun Sentralizada ba Ekipamentu Pezadu ba Obras Públikas.
Funsaun Prinsipal sira:
- Jestaun sentralizada ekipamentu/ mákina pezadu konstrusaun nian
- Apoiu tékniku e lojistiku ba projetu re-konstrusaun sira no manutensaun,nova abertura e melloramentu estrada públiku no rural
- Atendimentu solisitasaun ka pedidu emerjensia sira liga ho deslizamentu,inundasaun no serbisu seluk relevante
- 2022 Re-estruturasaun no Transformasaun IGEADI, I.P – Amplifikasaun /Hakle’an Kompetensia.
In Iha Junhu 2022, Decreto Lei No. 29/ 2022 hodi altera tiha IGE, no transforma ba IGEADI, I.P. – Instituto de Gestão de Equipamentos e Apoio ao Desenvolvimento de Infra-estruturas, Instituto Público.
New responsibilities:
- Hala’o atividade manutensaun vias rodaviárias
- Halo desassoreamentu no limpeza mota no inundasaun sira
- Apoiu estabilizasaun sedimentasaun sira iha mota ninin, Estrada nst
- No apoiu dezenvolvimentu infra-estrutura públika sira seluk ne’ebé estipula iha Lei
- Kontribui ba hametin no diversifika fontes rendimentu Estadu nian
- VIZAUN
- Iha Planu estratéjiku hodi halo jestaun ne'ebé efetivu no efisiente atu hadi'ak servisu atendimentu públiku ne'ebé aliña ho polítika dezenvolvimentu Nasionál.
- Iha sistema kontrolu adekuadu ba utilizasaun patrimóniu instituisaun nian no patrimóniu hosi doadores sira hodi hadi'ak produtividade servisu no lukru ba Estadu
- Halo poupansa ba orsamentu estadu no kria demanda rasik hodi hetan reseita
- Formasaun espesífiku, sistema sertifikasaun no Lisensiamentu rasik ho rekoñesimentu internasionálmente hodi prodúz operadór kualifikadu. Nune'e, bele hatan ba nesesidade nasionál no demanda iha ra'i li'ur.
- MISAUN
Garante Funsionamentu ba utilizasaun ekipamentus pezadu sira no maximiza patrimoniu estadu tuir lei haruka. Nune'e, bele oferese servisu atendimentu tuir politika Governu no artikulasaun administrasaun hosi instituisaun sira seluk.
- PRINSÍPIU NO VALÓR SIRA
Governu Timor-Leste liu-husi IGEADI fó asisténsia servisu ne'ebé efisiente ba setór hotu kona-ba utilizasaun ekipamentu pezadu ho objetivu hanesan tuir mai:
- Implementa no halo projetu Estadu nian hodi poupa orsamentu. Nune'e, bele garante sistema servisu manutensaun ba ekipamentu pezadu sira.
- Implementa sistema aluga ekipamentu pezadu no fasilidade movél ne'ebé disponível ba kliente sira
- Fornese koñesimentu, abilidade téknika no esperiénsia sevisu ba Funsionáriu, Operadór no Mekániku liu-husi Formasaun profisionál; Koperasaun bilaterál no multilaterál, Implementasaun projetu no Atividade konjunta ho instituisaun sira seluk.
- Kontratór estranjeiru sira mós informadu kona-ba utilizasaun ekipamentu pezadu hirak-ne'e atu hala'o projetu sira ne'ebé finansia hosi CFET, TFET no mós doadór bilaterál sira hodi konstrui Ponte,Estrada Dili-Ainaru, Projetu Ponte hosi Komisaun Europeanu, Projetu UNOPS nomós Projetu sira hosi ADB.
- Governu mós presiza ekipamentu ba situasaun emerjénsia, hadia dalan, ra'i monu, normalizasaun mota, servisu seluk tan ne'ebé mak bele konsidera hanesan Projetu (In - house) nomós pedidu hosi komunidade ne'ebé mak bele fó apoiu konforme prioridade. Servisu sira hanesan ne'e sei implementa hosi institutu ne'ebé agora hanaran IGEADI.
- Implementa sistema formasaun espesífiku, sertifikasaun no lisenseamentu ho rekoñesimentu internasionálmente hodi prodús rekusu umanu ne'ebé kualifikadu no prontu responde ba nesesidade merkadu.
- FUNSIONAMENTU IGEADI
Agora dadaun, IGEADI konsolida rekursu hotu no kria sistema servisu ne'ebé apropriadu hodi funsiona hanesan institutu ne'ebé profisionál hodi halo jestaun ba ekipamentu pezadu sira. Estratéjia hirak-ne'e, ajuda IGEADI bele pozisiona núdar instituisaun ne'ebé kompetente no independente hodi implementa no dezenvolve projetu no programa sira. Iha sorin seluk, ajuda dezenvolve aktividades operasionais ho kondisaun ekipamentu ne'ebé di'ak hodi alkansa objetivu definidu sira hanesan Institutu Públiku. Ho koñesimentu no esperiénsia núdar Instituto autófinasas. Ajuda IGEADI jere ekipamentu pezadu sira seguru, efetivu no efetivu; redús dependénsia ba orsamentu estadu; hetan reseita; prodús rekursu umanu ne'ebé kualifikadu; nst.
IGEADI iha momentu agora, okupadu tebes ho atividade operasionál sira. Sempre kopera integradamente ho Ministériu Obras Públika hodi atende atividade emerjénsia sira, apoiu servisu iha area rural sira, no halo manutensaun rutina sira, Objetivu prinsipál hosi servisu hirak-ne'e, hodi poupa orsamentu estadu, dezenvolve sistema sira, hadi'ak estratéjia aproximasaun no jestaun uza ekipamentu sira.
- JESTAUN NO OPERASIONALIDADE IGEADI
Hafoin kriasaun IGEADI, efetivamente defini ona programa no jestaun propriu iha IGEADI hodi funsiona ho di'ak. IGEADI iha komitmentu hodi kontinua halo melloramentu ba jestaun utilizaszaun ekipamentu sira, nesesidade indústria iha ra'i laran nomós ra'i li'ur. Kontinua dezenvolve kompeténsia rekursu umanu IGEADI nian, nune’e bele parseria ho empreza lokal no internasional iha parte implementasaun projetu.
- ESTRATEJIA IGEADI NO SUBSIDIU
IGEADI hanesan Instituto Publiku estadu Timor-Leste nian. Iha posibilidade sai hanesan instituisaun independente hodi implementa atividade no obra rasik inklui dezenpenu atividade operasional sira.
Oportunidade hirak ne’e ajuda IGEADI promove kapasidade internu liu husi formasaun espesifiku ne’ebé foka ba Funsionarius Administrasaun, Mekaniku, Operador no atividade monta-desmonta uma pre-fabrikada (kobe house).
IGEADI rekomenda ba Primeiru ministru no Ministeriu relevante sira, hodi kontinua no aumenta subsidiu estadu iha etapa dahuluk. Nune’e, bele halo jestaun hodi jere sistema no programa IGEADI nian hanesan Institutu Profisional no Independente iha futuro oin mai. Durante ne’e, IGEADI esforsu uja ekiipamentus pezadu sira ho kuidadu hodi redus orsamentu estadu Timor Leste.
- ESTATUTU IGEADI NO RE-ESTRUTURASAUN FUNSIONARIU SIRA
Hanesan Ajensia Auto-Finansial, IGEADI durante ne’e halo preparasaun hodi kumpri sistema jestaun hanesan Institutu Auto-Finansas. IGEADI durante ne’e halo preparasaun hodi kumpri sistema jestaun hanesan Institutu Auto-Finansas. IGEADI sei halo harmonizasaun no restruturasaun ba funsionarius sira konforme defini tuir lei, nune’e bele koresponde tuir estatutu IGEADI hanesan Instituto Publiku
Objetivu husi inisiativa ida ne’e, hodi garante servisu atendimentu ba kliente ho seguru, efetivu, efisiensia no dezenpena maneira servisu profesional.
- IKONTRIBUISAUN IGEADI BA DEZENVOLVIMENTU INFRAESTRUTURA
Durante ezistensia IGEADI, hala’o ona atividade publiku lubuk ida, hanesan tuir mai :
- Loke estrada foun iha territoriu Timor-Leste laran tomak hahu husi 2005-2025 ho total...km
- Servisu konjunta ho Ministeriu Obras Publikas hodi resposta ba pedidu emerjensia husi komunidade hamutuk...;
- Monta no desmonta fasilidade pre-fabrikada iha eventu serimonial estadu nian hamutuk...;
- Implementa koperasaun teknika ho Ajensia Internasional JICA hodi fo formasaun na Operador no Mekaniku sira. Total benefisiariu ema... husi entidade Governu, Setor Privadu, NGO sira; no
- Iha prosesu estabelesimentu sistema formasaun espesifiku, sertifikasaun no lisensiamentu hodi produs rekursu humanu kualifikadu iha area servisu risku aas no Operador na ekipamentu pezadu sira.
- VANTAJEN
Inisiativa husi kriasaun Institutu ne’e, hanesan tuir mai;
- Asegura katak Timor-Leste iha ninia Institutu Publiku ida propriu ho sistema avansadu hodi kontrola no halo jestaun ba ekipamentus pezadu estadu nian.
- Ajuda governu hodi poupa orsamentu estadu no aloka ba setor prioridade sira seluk
- Fornese formasaun espesifiku hodi produs operador ne’ebe kualifikadu no kompetente.
- Ajuda governu liu husi Ministeriu Obras Publika responde ba pedidu emerjensia sira, intervensaun ba situasaun emerjensia, hamoos sedimentasaun no normalizasaun ba mota sira, nst.
